Autor: Kristel Ainsalu. Artikkel on ilmunud ajakirjas Personali Praktik 2022. aasta novembris.

Alates 1992. aastast on Euroguidance keskused tegelenud karjääriteenuste osutajate vahetusprojektidega, millest suurim on Academia õpiränne. Selle õpirände raames on Euroopa riikide karjäärispetsialistidel võimalus ühe nädala vältel tutvuda mõne Euroopa riigi hariduse ja tööhõive süsteemidega ning seal pakutavate karjääriteenuste korraldusega, samuti saada ülevaade peamistest töömeetoditest, meetmetest ja uuendustest. Hea on tõdeda, et ka koroonalainete tippajal ei jäänud õpiränded unarusse – kui vähegi võimalik, korraldati neid virtuaalselt. Eesti näitas taas üles oma digivõimekust – terve programm suudeti viia mõne kuuga online-põhiseks. Praegu on õpiränded suuresti liikunud veebist aga jällegi silmast silma kohtumisteks. Sellised visiidid ei ole mitte ainult spetsialistide, vaid ka valdkonna arendamise seisukohalt äärmiselt põnevad ning head inspiratsiooni pakkuvad, rääkimata erinevate kultuuridega tutvumisest ja rahvusvaheliste kontaktide arendamisest.

Aastal 2022 väisas 14 Eesti karjäärispetsialisti erinevaid Euroopa Liidu maade riike ja tutvus sealse karjääriteenuste korraldusega. Lisaks teevad Eesti spetsialistid sihtriigis kohapeal ka tutvustuse meie riigi karjääriteenustest. Maikuus külastas Eestit omakorda 10 karjäärispetsialisti. Hea meel on tõdeda, et Eesti vastu tuntakse suurt huvi – kuna õpirändele tuleb kandideerida, siis Eestisse tulla soovijate hulk on alati väga suur. Sel aastal külastasid meid Slovakkia, Hispaania, Sloveenia, Rootsi, Saksa, Türgi ja Rootsi spetsialistid.      Esmakordselt oli õpirände teemaks “Multikultuursus, õpi- ja tööränne karjäärikujundamise kontekstis Eestis”. Programm oli sisutihe ja ka praktiline, näiteks oli osalejatel võimalus veeta päev töövarjuna Tartus erinevate organisatsioonide juures. Väga hästi võttis selle kogemuse kokku Rootsi praktik, kes ütles: “Academia, it is generating PROFIT – spending one week and earning years“. Loomulikult ei puudunud ka ühised vabamad koosviibimised ning ka näiteks giidituur meie pealinna maalilises vanalinnas.

Võrdluses peitub arengu võti – igalt poolt on midagi kaasa võtta

Töötukassa karjäärispetsialist Tuuli Mekk viibis maikuus Austrias. Mis silma ja kõrva jäi? Tuuli Mekk: „Ülevaade Austria haridussüsteemist tekitas tunde, et Eestis on haridussüsteemi korraldus selgem, võimalused õppijale avatumad, paindlikumad. Austria sarnaneb paljude teiste Euroopa riikidega, kus rahvuste mitmekesisus pakub mitmeid väljakutseid: 17,7% on välisriikide kodanikud, 23,9% kodanikest on rändetaustaga ehk vähemalt üks vanematest on sündinud välismaal. Migrandid on töökoha vajadustega kõrvutades ülekvalifitseeritud 24,3% ulatuses – sama näitaja Austria kodanike hulgas on ainult 6,9%.“ Populaarne nõustamismeetod on Austrias “Walk and Talk” – nõustamine toimub pargis, kus näiteks noortel emadel on hea keskenduda lapsevankri lükkamise kõrval endale olulistele teemadele. Nõustajal on kaasas tööriistakohver: töölehed, istumismatt, vihmavari, termos jne – kõik, mida nõustamise ajal tarvis võib minna.

Töötukassa arjäärinõustaja Ly Kubenko käis koos kolleegiga Belgias. „Külastasime oma kava raames Cieny Provincal Psycho Medico-Social Center’it, mis on kool erivajadustega lastele vanuses 13-21. Emotsioonid olid laes! Mida kõike seal lastele õpetatakse: neil on oma köögid, restoran, kus meid lapsed oma tehtud söökidega jalust rabasid. Ettekandjateks olid samuti lapsed. Olemas olid puu- ja metallitöökojad, oma aed (isegi kanad!), täisvarustusega pesumaja, IT-õppe klass ja palju muud. Kokku on koolis võimalik õppida 15 erinevat eriala. Ja kõige tipuks on koolil oma programm Professional integration program, mille abil aidatakse noored pärast õppe lõppemist tööle.“ Lisaks külastati Bruxelles Formationi koolituskeskust, mis on mõeldud vähekvalifitseeritud või koolist välja langenud noortele täiskasvanutele vanuses 18-24 aastat. Muuhulgas on keskuse näol tegemist Euroopa suurima puitarhitektuurse ehitusprojektiga.

Tööõnne ekspert ja karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa väisas Rootsit. „Karjäärikeskus on Göteborgi linna käsutuses ja rahastuses ning hoolib iga linna noore haridusteest. Lisaks on neil olemas saami gümnaasium, et säilitada sealset pärandkultuuri! Kohapeal saime tutvuda haridussüsteemi ja koolist väljalangemise ennetamise programmiga KAA. Koolist väljalangemise protsent on 25, seetõttu on ette nähtud karjääriõpe ja nõustamisteenused alates 5. klassist kõigile, ka erakoolidele ja seda tasuta riigi poolt. Suund on enam anda aktiivseid karjääritunde kui jagada infot. „It`s never too late” on loosung, mida noortele haridustee osas korrutatakse (lisaks rõhutatakse ka seda, et võid väsida koolist, aga võid igal ajal kooli naasta). Noored võivad peale põhikooli kandideerida nii paljudesse gümnaasiumidesse, kui soovivad, ja seda 18 eri suunale. Kandideerimine on ilma eksamiteta, hinnete alusel. NEET (Not in Education, Employment, or Training) noortega ollakse väga kannatlikud ja järjekindlalt neist huvitatud kuni nende 20-aastaseks saamiseni, et nad haridusteed jätkaks. Hoolitakse sellest, et noor tunneks, et teda ja tema koolist väljalangemist on märgatud. Paljud ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) diagnoosiga lapsed on Rootsis koduõppel, sest kooli keskkond on neile liialt kaootiline ja lärmakas. Seda kõike arvesse võttes on siiski üllatav, et nii vaba ja toetava süsteemi peale on neil ikka 25% väljalangevust.

Õpirändel kasutatakse erinevaid meetodeid, üks on näiteks töövarjupäeval osalemine. Tiina käis töövarjuks kohaliku põhikooli karjäärinõustajatele. „Nagu mainitud, kohtuvad karjäärinõustajad esimest korda koolilastega, kui õpilased on viiendas klassis. Mina varjutasin kuuenda klassiga tegelevat nõustajat, seega oli see nende teine kokkupuude karjäärinõustajaga. Kohtusime kõigepealt õpetajate toas abiõpetajatega, kahe laheda noore mehega vanuses 19 ja 22 aastat, kes olid otsustanud oma tööelu enne edasiste karjäärivalikute tegemist just kooliga siduda. Kool oli ülihubane, nagu Bullerby laste raamatust maha kopeeritud. Tunnis oli väga chill atmosfäär, poistel nokamütsid peas, enamus arvutis, jalad laual. Nõustajate jagatud töölehtedel olevatele küsimustele vastasid noored väga sügavalt, kuigi esmamulje oli, et neid eriti ei huvita…“

Tiina toob välja ka hea näite tööandjate ja haridussüsteemi koostööst. „Käisime kohalikus Silicon Valley-sse, kus asus Lindholmens Tekniska Gymnasium. Maja oli valminud kolm aastat tagasi, kool saanud ka uue sisseseade, et õpetada kõrgel tasemel metalli-, elektri- ja muid töid. Üks õppejõud selgitas, kuidas nad varem olid hädas, et nende õpetus ei vastanud sellele, mida tootmisfirmad vajasid. Siis aga paluti tal teha soovide nimekiri ja nüüd on koolil tipptasemel varustus. Nõudlus insener-tehniliste kompetentside järele on suurem kui kool suudab ette valmistada. Seepärast ollakse taas väga paindlikud õppe korraldamisel õpilaste tasemele ja soovidele vastavaks. Kuigi Rootsi on soolise võrdõiguslikkuse pioneer, ei ole ka neil lihtne tüdrukuid saada tootmistehnilistele aladele.“

Moodsal keskkonnal ja atmosfääril on hariduse atraktiivseks muutmisel tähtis roll. Kutsehariduses on üliolulisel kohal koostöö tööandjatega ja õpilased saadetakse üsna varakult objektile, mis tähendab, et neil tuleb kell 7.00 hommikul kohal olla. Kel on sotsiaalne ärevus, need peavad samal ajal koolis tööharjutust tegema. „Aga FIKAga on Rootsis kõik hästi ja see toimib kenasti,“ teeb Tiina lõpetuseks nalja.

Pille Pesti Fontesest ja Monika Sutrop TalTechist külastasid aga märksa lõunapoolsemat riiki – Hispaaniat. „Külastasime oma väljasõitudel mitmeid kutsekoole ja praktikabaase. Näiteks oli üks kutsekool, kus kõik erialad on seotud merendusega. Nägime laevanavigatsiooni simulatsiooni; seda, kuidas valmib mikrorganismide supp, mis sarnane maailma alguse segule; ja mullata taimekasvatust; samuti külastasime looduskaitsealal asuvat soolakasvatust, mis on maailmas ainulaadne. Lõunaks pakuti kohalikke vetikaid. Lisaks oli võimalus käia vaatamas loodusparkide personali väljaõpet, kus rääkisime ka õppuritega ning otsisime ilvest (viimast saime küll vaid binokliga näha). Käisime ka hobusefarmis, kus kuulsime nii farmi loojate kui loomade hooldamise õpilaste lugusid.“

Hispaania kutsekoolides on suund duaalõppel ehk vähemalt 50% õppetööst toimub ettevõttes. Kui Eesti, Taani, Saksa on eelkõige kõrghariduse usku ning kutsekoolidesse on keeruline õpilasi meelitada, siis Hispaanias on kutsekoolid väga hinnas ning soov ületab pakkumise (näiteks ühes kokakoolis jääb igal aastal 1000 õpilast ukse taha). Hispaanias on töötus kõrge ja kutseharidusel on seetõttu tihti ülikooliõppe ees eelis, sest kutseõppe lõpetanutel on rohkem töövõimalusi.

Karjäärinõustaja Anna Gramberg OÜst Tulevikupilt sai Lyonis aimu Prantsusmaal pakutavatest karjääriteenustest. Prantsusmaal on karjäärinõustajale kui inimese arengut ja karjäärivalikuid toetavale spetsialistile kõrged kvalifikatsiooninõuded, enamik neist on psühholoogi väljaõppega. Näiteks riiklikus süsteemis koolides noortega töötavatel karjäärinõustajatel peab olema psühholoogia magistrikraad ja pärast selle kraadi omandamist tuleb läbida suure konkursiga aastane täiendõpe vastava spetsialiseerumisega. 

Ka Prantsusmaal on olemas süsteem, kus koolist väljalangemisohus või mitteaktiivsetel noortel silma peal hoitakse ning käib tihe koostöö koolide, kohalike omavalitsuste ja erinevate sotsiaal-praktika programmidega, et noori toetada edasiõppimisel ning tööellu astumisel. „Minule isiklikult oli suurim väärtus õpirändest see, et oli võimalik võrrelda erinevate riikide karjääriteenuste süsteeme ja kolleegidega kogemusi jagades mõista, et meil on sarnased mured ja rõõmud (kuid erinevad viisid ja võimalused väljakutseid lahendada) ning sain tõdemuse, et meil Eestis on nii mõnegi asjaga hästi.“

Töötukassa Tallinna karjäärikeskuse juht Liis Süsmalainen külastas Slovakkiat: „Tänu Bratislavas toimunud Euroguidance rahvusvahelisele seminarile oli mul suurepärane võimalus ammutada kogemusi ja inspiratsiooni lausa neljakümnelt karjäärivaldkonna praktikult üle terve Euroopa. Kohapeal külastasime Mareena keskust, mille eesmärk oli aidata sisserännanutel ja pagulastel kogukonda sulanduda. Ääretult inspireeriv oli kuulda, kuidas korraldatakse erinevate kultuuride õhtuid, keeleõpet, treeninguid ja huviringe ning lastelaagreid, kuhu alati on oodatud nii kohalikud kui ka teistest riikidest Slovakkiasse elama asunud. Läbi ühiste tegevuste aidatakse inimestel kogukonda sulanduda. Külastasime ka Slovakkia suurimat tööturuasutust Profesia, kus pannakse suurt rõhku erivajadustega inimeste tööotsingute tõhusamaks muutmisele ning tööandjate toetamisele erivajadustega inimeste värbamisel. Lisaks on nad loonud eraldi tööportaali haridustöötajatele, et aidata leevendada õpetajate ja haridustöötajate puudust. Profesia viib läbi ka mitmeid tööturu alaseid uuringuid ja annab nende põhjal sisendeid vajalikeks seadusemuudatusteks. Saime ka ülevaate Alternativa keskuse tööst, kus pakutakse tuge 17-30-aastastele erivajadustega noortele koolist iseseisvasse ellu suundumisel. Need edulood, mida sealjuures välja toodi tegid, silma märjaks, sest seal taga oli näha tõelist hoolimist ja pühendumist.

Huvitava meetodina tõi Tšehhist pärit karjäärinõustaja välja oma kogemuse rohelisest öko-nõustamisest (eco-guidance), mis hõlmab endas nii nõustamist looduses viibides või liikudes, kui ka looduse kasutamist nõustamisprotsessi osana. Nii nagu me kasutame nõustamisprotsessis erinevaid kaarte, saame me kasutada ka kive, käbisid, puulehti ja muud looduses leiduvat, millega inimene hästi suhestub ja mis paneb mõtted teistmoodi tööle. Samuti looduse kuulamine, vaatlemine ja looduse lõhnade tajumine võib inimesi hoopis teise nurga alt avada. Ja muide –  vihmaga ei jää nõustamine ära, sest siis võib hoopis midagi teistsugust inimeses avaneda!“

Anne Kaaber ja Kristel Ainsalu töötukassast külastasid Rumeeniat. „Rumeenia oma kultuurilt on juba külastamist väärt. Oleme ju nendega alustanud suhteliselt samast alguspunktist 1990-ndatel. Näiteks oli 1998. aastal pealinnas Bukarestis kokku koolides 6 karjäärinõustajat. Praegu on neid ligikaudu 260 ja üle kogu riigi 2000 ringis. 1998. aastal ulatas Rumeeniale oma abikäe Maailmapank, kelle kaudu saadi karjäärinõustamise aluseid omandatud taanlastelt.  Igal hetkel nad rõhutavad oma tänulikkust taanlastele, kes on aidanud neid karjäärisüsteemi ülesehitamisel väga palju.“

Rumeenia noorte koolist väljalangemine on Euroopas suurim. Tugiisikute süsteemide eest peavad maksma lapsevanemad ise. Mure on ka selles, et paljud lapsevanemad on läinud mujale riikidesse paremat sissetulekut otsima ja lapsed peavad kodumaal ise toime tulema. Räägitakse umbes 2500 sellisest lapsest, kuid tegelik arv võib olla suurem, sest kuigi vanemad peavad  sotsiaalametit teavitama oma välismaale liikumisest, seda alati ei tehta. Karjäärinõustamisi lapsega läbi ei viida, kui lapsevanem sellega nõus ei ole. Aga mõned asjad on sarnased Eestiga – näiteks nõustaja on toeks õpetajatele, kui õpetaja tegeleb karjääriteemadega.

Rumeenia haridussüsteemis on oma murekoht romadel. Roma tüdrukud „abielluvad“ vara, aga „abiellumine“ tähendab nende jaoks lihtsalt mehe juurde elama minemist – mingeid pabereid pole. Seda juhtuvat juba 8-12-aastaste tüdrukutega ja seda kultuurilist erisust on raske süsteemil murda.

Anne Kaaber: „Külastasime kahte karjääritundi kahes erinevas koolis. Noored nagu noored ikka. Räägivad väga hästi inglise keelt (mida ei saa öelda täiskasvanute kohta), pabistavad eksamite pärast, sest sellest sõltub, kui heasse kooli nad edasi saavad. Rumeenlased on väga usklikud, sh lapsed, koolides on palju ikoone ja minialtareid. Need ei ole kooli poolt, vaid neid toovad/loovad õpetajad ise. Õpetajatel on suured A3 formaadis päevikud, kuhu märgivad hindeid – meile infotehnoloogiast ülevalatutele oli see muidugi täiesti omamoodi ajaloos tagasiminek ja mõneti ka mõnus äratundmine. Saime ka teada, et hiljuti oli Rumeenias periood, kus 6 kuu jooksul vahetus 8 korda haridusminister.“

Rumeenlased on külalislahked, muretsevad, millise mulje nad endast ja oma riigist jätavad. Üks nõustaja: „Mul on kahju, et me ei ole oma riigi potentsiaali veel täielikult ära kasutanud. Meil on ilus maa.“ Sellega tuleb nõustuda ja lisapunktid saab sõbralik rahvas. 

Euroguidance Eesti tegutseb Haridus- ja Noorteametis asuva Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri juures. Euroopa Euroguidance võrgustiku liikmena kogub ja levitab õppimisvõimalustega seotud infot erinevates Euroopa riikides ning on ühtlasi sillaks teiste Euroopa maade karjääriteenuste ja haridussüsteemide juurde. Keskuse keskne ülesanne on panustada karjäärispetsialistide professionaalsesse arengusse läbi rahvusvahelise koostöö. Aastate jooksul on Euroguidance keskus osalenud arvukates rahvusvahelistes projektides, mis on andnud olulist sisendit riikliku õppenõustamis- ja karjääriteenuste süsteemi arengusse. Karjäärispetsialistide õpirände lähetuse kulud katavad spetsialistidele Karjäärinõustajate Ühing Erasmus+ õpirände projekti raames ning oma töötajatele Eesti Töötukassa.