Septembri viimasel nädalal toimus kahe Eesti karjäärispetsialisti Academia lähetus Prantsusmaale Dijoni, kus saime koos Võru kolleegi Kristi Oleskiga lähemalt   tuttavaks Prantsuse haridussüsteemiga ja nägime, kuidas seal töötavad karjäärispetsialistid toetavad noori läbi erinevate haridusastmete.

Prantsusmaa on suurriik ning nende küllaltki keeruline ja hierarhiline haridussüsteem pärineb 1960ndatest. Meile, ja ka meie kolleegidele Taanist ja Rootsist, kes me oleme harjunud küllaltki  paindliku hariduse ja elukestva õppe printsiipidega, oli kohati raske mõista sellist hariduse (üle)reglementeeritust. Inimesed süsteemi sees st karjäärinõustajad panustavad ja annavad oma parima selle raami sees.

Algharidus on Prantsusmaal ühtne, kuid 11- aastaselt toimub esimene nn “valik”, kuhu suunas noored haridussüsteemis edasi liiguvad. Valiku teostavad direktorid, õpetajad; karjäärispetsialisti roll on selgitada vanematele valikuid ja selle tagamaid.

Tavaliselt valitakse algkooli lapsele kodule kõige lähem kool. Igal aastal on klassil uus õpetaja ehk klassijuhataja. Koolikohustus kestab Prantsusmaal 16. eluaastani. Karjäärivestlused ehk nn orientatsioonivestlused toimuvad 3 ( st meie 9.klass) ja 6.klassis.

Võõrkeele õppimisega alustatakse 11-aastaselt ning praktika vähesuse tõttu (prantsuse keelsed õpikud, televisioon, filmide dubleerimine emakeelde) on ka paljudel kõrgkoolilõpetajatel keeruline ennast inglise keeles väljendada. Heaks näiteks on siinkohal prantsuse kolleegidele korraldatud pressikonverents, kus magistriharidusega karjäärinõustajatele tõlgiti meie jutt ära ja ka küsimusi esitati meile läbi tõlke, mitte otse inglise keeles.

Tuleb kindlasti märkida segaduse vältimiseks, et bakalaureuse diplom ei ole kraad kõrgkoolist, vaid tähistab lõpueksamid sooritanud abiturienti. Väga huvitav oli teada saada, et lütseumis ei ole matemaatika õppimine kohustuslik. Nüüd on valikuid rohkem, varem ainult kolm valikut lütseumis (gümnaasiumis): humanitaarsuund, loodusteadused ja majandus.

Prantsuse karjäärispetsialistid on osa  sealsest haridussüsteemist ja  töötavad kooliõpetajatega samas rütmis. Karjäärispetsialistide tööaeg on jagatud karjäärikeskuse ( CIO) ja kooli vahel. Dijoni karjäärikeskuses (CIO)  töötab 27 spetsialisti, kes jagavad ennast koolide (45 kooli ja 20 000 õpilast) ja keskuse vahel.Tavaliselt on spetsialistil nõustada 2 kooli ja lisaks üks  keskuses töötamise päev ( aastas nõustatakse ligi 7000 klienti, a 260 klienti).

Lisaks  CIO-dele tegeleb noortega ka MISSION LOCALE ehk kohalik nn noortele suunatud töötukassa. MISSION LOCALE on eraldiseisev üksus, mis on suunatud AINULT noortele tööotsijatele, mille klientideks on noored  alates 16- eluaastast kuni 25-eluaastani. Noortele tööotsijatele pakutakse erinevaid programme ja võimalusi alustada reaalse tööeluga. Kontorid asuvad üle linna, kesklinnas asub suurem keskus, kus töötab 14 karjäärispetsialisti. Keskuste kaudu viiakse ellu ka noortegarantii programmi. Regioonis on kokku 19 keskust 42 karjäärispetsialistiga  NEET noori toetamas. Aastas pakutakse tuge 2000 noorele, sh 600 noorele noortegarantii projektis.

Märkasime ka sarnaseid probleeme koduse Eestiga. Selleks on näiteks suur väljalangevus kutseharidussüsteemist kui ka kõrgkoolidest. Kuna haridussüsteem on küllaltki paindumatu ja noorel on vähe võimalusi kaasa rääkida oma karjääritee valikutel, siis sageli leiab noor end koolist ja erialalt, mis talle tegelikult huvi ei paku. Siinkohal on jällegi toeks karjäärispetsialistid, kes toetavad noori ja viivad läbi erinevaid vestlusi.

Kutsekoolides korraldatakse nn “ kuidas läheb?” vestlusi 4 nädalat peale alustamist, siis peaks olema selge, millised on õpilase probleemid, milles ta vajab tuge, kas eriala vastab tema ootustele ja ettekujutusele jne.

Sarnaselt meile otsitakse kontakti  nende noortega, kes on haridussüsteemist välja kukkunud. Antud piirkonnas katkestab koolitee 1200 noort aastas. Meie vastuvõtja Alain Fromage lisas ka enda poolt, et nende haridussüsteem pole piisavalt paindlik tuues näiteks oma sõbra haridustee, kes pidi vahepeal Itaalias õppima, et saaks jätkata oma katkenud haridusteed Prantsusmaal.

Tutvusime lähemalt ka sealse ülikooli karjäärikeskuse tööga (Burgundia Ülikoolis on 30 000 õppurit ja 6  karjäärispetsialisti). Keskuses  keskenduti enam tudengitele töö või praktikakoha leidmisele ja  kandideerimisdokumentide vormistamisele. Suureks probleemiks on ka siin väljalangevus, millel on nii sotsiaalsed põhjused (elamine kodust eemal), kui ka see, et õpitakse valel erialal, mis ei ole motiveeriv ( nt esimese eelistusena on noor soovinud õppida meditsiini, kuid hinnete tulemusena paigutati ta hoopiski füüsikat õppima, mis noorele huvi ei paku).

Kuna ülikooli karjäärispetsialistid ei kuulu ülikooli koosseisu, vaid on sõltumatu üksus, siis seetõttu on  sagedaseks probleemiks siinkohal mittekaasamine olulistesse küsimustesse, kus nad sooviksid kaasa rääkida ( nt üliõpilaste toetamine, sotsiaalsed probleemid, väljalangevus jne).

Erinevalt Eesti karjäärispetsialistidest on kõik  Prantsuse karjäärispetsialistid on läbinud magistriõppe psühholoogia alal ning lisaks veel 2 aastat spetsialiseerunud karjääriteemadele. Üks CIO-s töötav kooli karjäärispetsialist oli õppinud ka hüpnoosi, mida oma töös õpilastega kasutas.

Erinevalt Eestist on noortega töötavate karjäärispetsialistide koormus nädalas 24 h kontakttööd, ülejäänud tööd tehakse distantsilt (kokkuvõtted, töö arvutis, testid jne). Lisaks veel boonusena  6 nädalane suvepuhkus ja veel puhkusejuppe aasta sees nagu pedagoogidel ( kokku 12 nädalat), seega noortega töötavad karjäärispetsialistid elavad ja töötavad koolipersonaliga ühes rütmis olles keskendunud ühele kindlale sihtgrupile.

Õppevisiidi käigus ei saanud me osa ainult prantslaste teadmistest ja kogemustest, mida jagati. Meie teadmiste-kogemuste jada rikastasid ka põhjamaade kolleegid,  Academia kaaslased Taanist ja Rootsist – töö ” õhtuses vahetuses” kestis vahel hiliste õhtutundideni, kui ilm seda võimaldas, siis ikka vabas õhus mõnes kenas Dijoni välikohvikus.

Burgundia Ülikoolis avanes meil ootamatu võimalus ennast proovile panna. Nimelt pidime jagama oma õpetlikke juhtumeid oma töös noortega ja seda kõike siis pressikonverentsi stiilis ette kandma ning kuulajateks- küsijateks olid  meie prantsuse kolleegid CIOst. Istusime laval pika laua taga, rääkisime  läbi mikrofoni ning meile esitati väga asjatundlikke küsimusi. Kõik käis muidugi läbi tõlke. See oli väga ootamatu, aga me saime kõik hästi hakkama. Viis külalist koos tõlgiga laval pika laua taga ja 30 inimest saalis kuulamas-küsimas!

Väga meeleolukas oli väike väljasõit Burgundia maapiirkonda viinamarjapõldude keskele väikesesse külakesse, kus toimus keskuse juhi Claire sünnipäev. Lasime maitsta kohalikel söökidel ja jookidel ning ka meie külalistena olime kaasa võtnud omad kodumaised delikatessid nagu käsitööleib, sõir, suitsusink, maiuspala kommid ja muidugi mõista meie rahvuslik uhkus kama, millest valmis kiidusõnu pälvinud kama-vahukoore -kohupiima magustoit.

Õhtuti, peale koolide ja keskuste külastusi,  oli meil piisavalt aega tutvuda Dijoni vanalinnaga, imelise arhitektuuriga kui ka kohaliku kunstimuuseumiga, mis on nii rikkaliku koguga, et sellega tutvumine võtab kindlasti aega rohkem kui ühe õhtupooliku. Suurepärase kollektsiooniga  muuseumi sissepääs on prii ning sinna oli tore sisse hüpata ja lihtsalt  aega parajaks teha ka möödaminnes, näiteks ühel väga vihmasel õhtupoolikul kui äkiline laussadu meie plaanilise linnaekskursiooni nurjas.

Kindlasti innustas antud õppevisiit Prantsusmaale mind isiklikult veelgi süvenenumalt tegelema kooliõpilastega koolis kohapeal, et olla neile veelgi tõhusamaks toeks karjäärivalikutel. Minu unistuseks on mõnus hubane ruum koolis, kuhu noored alati koolipäeva jooksul võivad sisse astuda, et oma mõtteid ja unistusi jagada, kus nad leiavad ärakuulamist ja tuge, tahan olla nende jaoks olemas just neile sobival ajal ja kohas.

Õppevisiidi käigus ei õpi sa ainult ise, vaid oled ka ise andja rollis, tutvustades oma riigi parimaid praktikaid ja võimalusi.

Ma väärtustan väga Eesti paindlikku haridussüsteemi, kus igal inimesed on võimalus alustada uuesti, jätkata oma õpinguid, minna peale kõrgkooli kutsekooli pagariks või juuksuriks õppima, võimalus alustada taas uuesti, kui tööturg või oma soovid- tahtmised on muutunud ja juba omandatud eriala teadmistest jääb vajaka.

Kindlasti on õppevisiidid heaks kohaks, kus saavad alguse uued kontaktid- head õpetajad on ka õppija rollis olevad kolleegid teistest riikidest. Kuigi olen ise ka varem Taanis ja Rootsis õppevisiitidel, varjutamistel osalenud, siis nüüd on mul veelgi põhjalikum pilt põhjamaade karjäärimaastikul toimuvast, lisaks siis Prantsusmaal nähtule ja kuuldule .

Tänulik ja inspireeritud

Academia õpirändur 2021

Heidi Maarja Melts

Auditoorium tänapäeval
Autor: Kristi Olesk
Prantsuse koolisüsteemi studeerimas
Autor: Kristi Olesk
Autor: Kristi Olesk
Autor: Heidi Maarja Melts